LALEIA, MANATUTO (MÍDIA SECOMS) — Prezidente Repúblika José Ramos-Horta no Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão prezide serimónia lansamentu fatuk dahuluk ba Projetu Solar Fotovoltaika (PV) ida iha Kinta (23/07), iha Suku Lifau, Postu Administrativu Laleia, Munisípiu Manatuto. Projetu ne’e inklui sistema armazenamentu enerjia bateria no sistema SCADA ba interligasaun ho rede transmisaun eletrisidade nasionál.
Projetu sei instala sentrál solar ho kapasidade 72 megawatts (MW), par ho sistema armazenamentu enerjia bateria ho kapasidade 36 megawatt-oras (MWh). Ho intensaun atu fornese eletrisidade ba rede nasionál, diversifika fontes enerjia Timor-Leste nian, no hamenus nasaun nia dependénsia ba kombustível importadu.
Prezidente Ramos-Horta fó parabéns ba IX Governu Konstitusionál, ne’ebé lidera hosi PM Xanana, hodi avansa projetu ne’e. Nia dehan projetu sira ho eskala ida ne’e presiza tempu, koordenasaun, no involvimentu husi ajénsia internasional no investor privadu sira.
“Eletrisidade hanesan setór ida ne’ebé importante tebes ba dezenvolvimentu. Ita bele haree progresu lalais no kontinuidade hosi implementasaun hosi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional 2011–2030”, Ramos-Horta hatete.
PM Xanana deskreve projetu ne’e nu’udar investimentu importante ba sistema eletrisidade nasionál no ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru. Nia hatete katak Governu iha nafatin kompromisu atu asegura fornesimentu eletrisidade ne’ebé konfiável ba uma-kain sira, eskola sira, sentru saúde sira, instituisaun públika sira, no negósiu sira iha nasaun tomak.
“Agora ita presiza hametin sistema eletrisidade nasionál no prepara ba futuru. Ita tenke diversifika ita-nia fonte enerjia sira no hamenus dependénsia ba kombustível importadu sira. Tanba ne’e maka Projetu Fotovoltaika Solar iha Laleia importante tebes”, Xanana hatete.
Tuir Primeiru-Ministru nia estimativa, projetu ne’e sei hamenus kustu kombustível nian entre millaun $25 to’o $30 milloens kada tinan, rekursu sira ne’ebé nia hatete bele rediresiona ba saúde, edukasaun, infraestrutura, no prioridade nasionál sira seluk.
Aleinde benefísiu finanseira, projetu ne’e hein atu fornese formasaun ba tékniku EDTL durante faze instalasaun, operasaun, no manutensaun, no atu apoia oportunidade formasaun no peskiza ba estudante timor-oan sira iha kampu enerjia renovável. Konstrusaun projeta atu hamosu empregu iha períodu konstrusaun ida ne’ebé hein atu dura entre fulan 18 no 24.
Projetu ne’e tuir modelu Independent Power Producer (IPP), ne’ebé implementa liu husi Manatuto Renewable Power, empreza ida ne’ebé estabelese husi ITOCHU husi Japaun no EDF husi Fransa.
Embaixadór Fransa nian iha Timor-Leste, Fabien Penone, hatete katak projetu ne’e sei habelar asesu ba eletrisidade ne’ebé konfiável, hamenus emisaun CO2, no hamenus dependénsia ba kombustível importadu. Nia deskreve envolvimentu EDF hanesan sinál forte ida ba kooperasaun ekonómika entre Fransa no Timor-Leste.
Embaixadór Japaun nian, Yasushi Yamamoto, hatete katak Governu Japaun apoia projetu ne’e liuhosi finansiamentu hosi Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun nian (JICA), konsidera inisiativa ne’e hanesan ezemplu kooperasaun entre setór públiku no privadu hodi promove enerjia renovável no seguransa enerjétika.
Paulo da Silva, Prezidente Komité Ezekutivu EDTL, E.P., esplika tuir modelu IPP, setór privadu mak responsavel ba investimentu, konstrusaun, operasaun, no manutensaun, enkuantu EDTL sei sosa eletrisidade ho folin 6.5 centavos kada kWh iha períodu kontratu tinan 25 nia laran.
Da Silva hatutan tan katak, aleinde poupansa kombustível ne’ebé projeta to’o $30 milloens kada tinan, EDTL mós sei bele aplika ba programa kréditu karbonu internasionál ho apoiu husi Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (BAD). Nia dehan projetu ne’e mós hein atu serve hanesan sentru formasaun no peskiza ba tékniku no estudante EDTL sira.
Projetu ne’e finansia hosi investimentu internasionál setór privadu nian to’o $85.6 milloens, liuhosi ITOCHU hosi Japaun no EDF hosi Fransa.
Serimónia lansamentu ne’e hetan partisipasaun husi membru Governu, membru Parlamentu Nasionál, korpu diplomátiku, autoridade defeza no seguransa, no komunidade aldeia Lifau, Laleia.
Fontes: Portal do Governu de Timor Leste












Comment